Tuhkrute paljunemine, kas seda teha või mitte, on üks küsimus, mida paljud uued tuhkruomanikud küsivad. Kui sinu tuhkur ei ole ostetud aretuse eesmärgil, siis tema paljundamine on keelatud ja teada võib pidada ainult lemmikloomana. Omanikule tähendab see seda, et tuhkruga tuleb enne indlemisperioodi algust midagi ennetavat ette võtta. Millised on need võimalikud variandid, mida teha, et sellest võrrandist välja jätta tuhkrute paljunemine?
Indlemine
Tuhkur saavutab suguküpsuse reeglina 7-12 kuu vanuselt. Emastel on innaaeg reeglina 1 kord, harvem 2 korda aastas. Indlemine leiab aset peamiselt kevadel, kuid mõnikord võib seda esineda ka hilissuvel või varasügisel. Kevadine indlemine esineb peamiselt märtsist maini, sügisene juulist-augustini. Isastel on paaritumisperiood jaanuarist juuni-juulini. Loomulikult on ka erandeid, kelle jooksuajad jäävad talvistesse kuudesse.
Emasloomad muutuvad rahutumaks ning ei ole enam nii kuulekad, aga võib juhtuda ka vastupidist, et loom muutub loiuks ja apaatseks. 1-2 nädalat peale indlemise algust suureneb oluliselt ja hakkab punetama looma vulva (sugu- ja kuseelundi ava väline osa – silmus), mis “kasvab” korraliku suure jõhvika suuruseks.
Emastuhkru indlemise lõpetab ainult paaritumine isasega või hormonaalimplantaadi panek või steriliseerimine. Meeles tuleb pidada, et tuhkur ei ole nagu koer, kellel kestab jooksuaeg ainult teatud aja. Kui emasloom ei saa paaritatud, siis ta võib surra aneemiasse või tekivad tal erinevad põletikud, sest lõputu indlemine kurnab looma organismi ja tekitab erinevaid haiguslikke seisundeid, mis võivad lõppeda looma surmaga. Emastuhkur võib innelda üle viie kuu jutti.
Kevadistel isaskutsikatel võivad esimesed jooksuajatunnused ilmneda juba sama aasta oktoobris-novembris. Sellega kaasneb tuhkrule iseloomuliku kehalõhna tugevnemine, suurenevad munandid, ka võib esineda muutusi tuhkru käitumises. Tuhkur võib hakata ahistama pehmeid mänguasju. Mida aeg edasi, seda agressiivsemaks, allumatuks ning rahutumaks muutub loom ning lõpuks hakkab märgistama ja võib hakata hammustama ja ründama isegi oma pereliikmeid.
Kui peres on veel suguisaseid, siis alustavad suguisased omavaheliste suhete väljaselgitamiseks kaklusi – alfa välja selgitamine. Paaritumisvalmis isasloomadel on munandid tugevalt suurenenud.
Isase tuhkru jooksuaeg kestab minimaalselt 6 kuud, aga osadel isenditelisasel kestab jooksuaeg aastaringselt. Selle aja jooksul lõhnab isane tuhkur väga tugevalt ning märgistab oma eritisega tervet elamist, kus tal vabalt liikuda lubatakse. Meeles tuleb pidada ka seda, et suguisase tuhkru omanik on indlemise ajal ka ise lõhna järgi ära tuntav. Seda muidugi juhul, kui indlev isane jagab samu eluruume omanikuga ja tal on vaba voli igal pool liikuda (ka voodis) ja territooriumile oma märke maha jätta. Suguisane ei sobi lemmikuks, vaid on mõeldud ainult aretusloomaks ning suguisaseid reeglina lemmikloomana kodustes tingimustes ei peeta. Kuigi meie Heimdall, kes on suguisane, elab väga edukalt koos pereliikmetega ja käib meil tihti külas. Pean tunnistama, et kui ta meil indlemise ajal külas käib, on tunda, et isane majas. Tema käitumine on väga erinev emaste omast. Kui indlevad emased peamiselt magavad, siis isane kablutab mööda elamist ringi.
Sterilisatsioon
Kõik tuhkrud, kes on võetud pere lemmikuteks ja tal puudub aretusluba, ei tohi paaritada. Emasloomad tehakse kindlasti suguvõimetuks steriliseerimise ja isaste puhul kastreerimise teel või pannakse hormonaalne implantaat Superlorin. Vastasel juhul kannatab kõvasti loomakese elukvaliteet ja kannatustest ei pääse ka omanikud. Operatsioon tuleks teha, kui tuhkur on umbes kuuekuune, sest selleks ajaks on tuhkur saanud kätte oma täissuuruse. Soovitav on steriliseerida enne esimese jooksuaja algust, aga mitte enne 6-elukuud. Kõige hiljemalt tuleb emane tuhkur steriliseerida esimese jooksuaja ilmnemise esimestel märkidel, kuid siis võivad steriliseerimise käigus ilmneda terviseriskid. Ohutum on steriliseerida emane enne esimese jooksuaja algust. Või kui jooksuaeg on alanud, panna talle hormonaalne implantaat ja oodata, kui indlemine lõppeb ning siis steriliseerida.
Steriliseeritud/kastreeritud tuhkur on hästi mõnus ja rahulik seltsiline. Talle meeldib endiselt väga palju mängida, kuid ei ärritu kergesti ja on peremehele sellisel kujul palju paremaks sõbraks.
Kui oled korra kokku puutunud steriliseeritud/kastreeritud tuhkruga, siis tead, kui suur on selle tuhkru erinevus võrreldes suguloomaga. Kui kardad, et lõigatud tuhkrud ei lävi omavahel teistega, siis oleneb see suuresti loomast endast. Reeglina ühe pere kastreeritud/steriliseeritud tuhkrute koospidamisel probleeme ei teki, aga loomulikult on ka erandeid.
Kastreerimise kasuks
- kastreerimine vähendab tunduvalt isasloomale iseloomulikku vänget lõhna, mida eritavad üle terve tuhkru keha paiknevad haisunäärmed
- kastreerimine ennetab territooriumi märgistamist. Isastel on kalduvus oma haisvat vedelikku igale poole sirtsutada (nt diivanile, lauajalale, kappidele, vaipadele, nurkadesse jne). Seda tehakse territooriumi märgistamise eesmärgil, sama kehtib ka isaste kasside puhul
- kastreerimine vähendab isaslooma agressiivsust. Nii nagu emastel on ka isastel selgepiiriline paaritusperiood. Sel ajal võib mõni isend olla väga agressiivne ning looma käsitlemine võib tekitada probleeme. Kastreerimata isase jooksuaeg kestab tavaliselt jaanuarist juunini. Arvesse tuleb võtta seda, et suguisane haiseb paaritusperioodil üsna intensiivselt ja mõne inimese jaoks isegi äärmiselt ebameeldivalt ja väljakannatamatult.
Kuna loomal on paaritusperioodi peamiseks eesmärgiks paljunemine, siis võib ta olla sel ajal ka agressiivne. Sellel perioodil võib loom ka inimesi hammustada ja ümber ega üle ei saa märgistamisest, see on paratamatu. Samas, kui vaatan Heimdalli, siis tema on täielik vana rahu ise ja talle meeldib väga süles olla. Kuid olgem ausad, ise ei taha teda sel ajal väga süles hoida…
Iga tuhkru võtja peab enne tuhkru ostmist endale selgeks tegema, kas soovib oma lemmikule kunagi järelkasvu. NB! Siin peaks meeles pidama, et Eesti tuhkrute populatsioon on veel päris pisike ja enamus neist on omavahel sugulased. Emase paaritamiseks sobiliku isasega peaks omanik arvestama reisidega kaugematesse riikidesse. Kui emase omanik ei ole huvitatud igal innaperioodil tuhkru paaritamisest, siis peab laskma oma looma steriliseerida, et vältida hilisemaid probleeme.
Steriliseerimise kasuks
Nagu eelnevalt mainisin, siis emasloomad steriliseeritakse:
Steriliseerimise käigus eemaldatakse reeglina emasloomal emakas ja munasarjad. Noorematel loomadel võidakse piirduda ka ainult munasarjade eemaldamisega, kõik oleneb arstist ja loomast.
Miks ei tehta munajuhade ligeerimist?
Munajuhasid tuhkrutel ei ligeerita (juhade kinni sidumine) lihtsal põhjusel. Kuna munasarjadest eralduv hormoon käivitab ka ligeeritud munajuhadega tuhkrul jooksuaja ja teades, et tuhkru indlemine ei lõppe ilma paaritusaktita, siis võib loom lihtsalt pika indlemise tõttu aneemiliseks muutuda ja halvimal juhul surra.
- steriliseerimine pikendab looma eluiga. Kui emasel on innaaeg juba alanud, siis selle lõpetab ainult paaritumine isatuhkruga. Mõned arstid teevad steriliseerimist ka indlemise algusfaasis, hilisemas faasis võib steriliseerimine osutuda juba loomale eluohtlikuks, sest verejooks ei ole kontrollitav
- steriliseerimine vähendab tuhkrule iseloomulikku lõhna
Implantaadi kasuks
Kui oled võtnud aretuslooma ja hetkel järglasi ei soovi, siis kuidas ennetada indlemist? Selleks sobivad nii emas- kui ka isasloomadele hormonaalne mõeldud implantaat Suprelorin. Täpsemat infot implanteerimise kohta uuri oma loomaarstilt.
Implantaadi paigaldamine on lihtne ja seda pole vaja karta. Implantaadi panek on sama nagu loomale mikrokiibi panemine, tehakse seda kiiresti ning süstlaga. Implantaat paigaldatakse reeglina looma turja naha alla. Selle tulemusena hakkab implantaadist erituma looma kehasse hormooni, mis pärsib indelmist, kui kehas on tekkinud vajaminev hormonaalne tase. Selline rahulik indlemisvaba periood kestab reeglina 18-24 kuud, olenevalt implantaadist ja tuhkrust.
Kui aga tead, et loom aretuseks ei kõlba või ise ei taha kunagi oma tuhkrut paaritada, siis tuleb omanikul teha valik. Kas panna tuhkrule implantaat või lasta lõigata. Implantaadi panek tuleb küll kokkuvõttes kulukam kui ühekordne steriliseerimine/kastreerimine. Implantaadi mõju kadudes, tuleb panna loomale uus implantaat, aga… Kui steriliseerimise/kastreerimise käigus tekivad tuhkrul hormonaalsed tervisehäired, siis seda ravitakse ikkagi implantaadiga. Looma tervise huvides on implantaadi panek ikkagi mõistlikum valik ning ei ole loomale nii invasiivne kui lõikamine ja lõikusest taastumine.
Kui aretusemasel esineb aastas kaks jooksuaega, siis tuleb teisel korral paigaldada tuhkrule kindlasti implantaat, sest tuhkrutel ei lubata, Eesti Tuhkrute Liidu poolt, emaslooma paaritada rohkem kui kord aastas! See on äärmiselt tähtis just looma üldist tervist arvesse võttes.
Imlpantaadi saanud loom jääb heasse konditsiooni, ei kaota oma lihas- ega rasvmassi nagu seda tihti juhtub just lõigatud loomadel, sest organismis on tekkinud hormonaalne tasakaalutus.
Paaritus
Kui oled soetanud aretuslooma(d) ja aeg on küps selleks, et otsustad oma looma(d) paaritada, siis vii ALATI emasloom isase juurde, seda lihtsal põhjusel. Kui isasloom tuua emaslooma koju, siis ei hakka isasloom nii pea tegelema sellega, mida talt oodatakse – paaritamisega. Selle asemel hakkab ta ringi nuuskima, märgistama “oma territooriumi” ning olukorra ja kohaga põhjalikult tutvuma. Kui see protseduur on viimaks tehtud, alles siis näitab ta huvi üles emaslooma vastu. Muidugi on ka erandeid, kes kohe asja kallale asuvad.
Kui aga emasloom viia isase juurde, siis võtab isane emase kohe käsile ning paaritusprotsess võib alata. Kui kõik hästi läks, siis tõenäoliselt jäi sinu loom tiineks ning ca 42 päeva pärast on oodata imearmsat pesakonda. Ka siin on oluline jälgida indlemise kulgu. Õigel ajal paaritatud tuhkur toob kena ja suure pesakonna, liiga vara või liiga hilja paaritatud emane, toob ilmale jällegi väikese pesakonna või ei tiinestu üldse.
