Kodustele alguses Potsataja, aga edaspidi jäi ikka Gaia
- Sugu / Sex: ♀ (emane)
- Sündinud / DOB: 13. 08.2013
- Surnud / DOD: 30.11.2019 (6 a. 3k. 17 p.)
- Värvus / Color: albiino
- Ema / Mother: Silver Ferret Bibi (sokiline šamapanja), (pesakonna suurus 9 kutsikat)
- Isa / Father: Quicksilver Hank Hamilton (albiino), (pesakonna suurus 5 kutsikat)
- Kaal / Weight: 1,271 kg
- Sugupuu / Pedigree: Mittestandardne
- Kaasomandis / Co-ownership: Kirkke Bergmanniga
- Pesakonna suurus / Litter size:
- Kasvataja / Breeder: Stella Talberg
- Parim näitusetulemus / Best show result: 94 p Ferret Winter Wonderland 2018 ja kohtunik / judge: MVDr. Zuzana Puncochářová from Slovakkia
- Aretus / Breeding: Gaia on nüüd pensionil ja talle on paigaldatud 2018. a jaanuaris hormonaalne implantaat / Gaia is retired and have hormonal implantant since January 2018th.
Kuna Gaial puudus hüüdnimi ja mu kodusel pisipiigal ei jäänud tema nimi kuidagi meelde, siis sai Gaia meil kodus ümber ristitud Potsatajaks.
Potsataja liitus meie kenneliga 22.11.2015. Ta on oma loomult kergelt ettearvamatu, aga samas nii muhe mõmmik. Tean seda, et temaga tuleb olla ettevaatlik, sest ta võib väga ootamatult naksata. No eks esimesel päeval üritas ta mind korduvalt hammustada, kui teda puurist välja tahtsin tõsta. Eks uued lõhnad, helid ja kari võõraid loomi ümber tekitab küll sellise enesekaitserefleksi. Eks siis sai talle kohe ka nina vastu nipsu lastud, sest ma ei kavatse küll sellega leppida, et preili on veidi peps. Katsume vaikselt ümber õpetada. Kui Käpik ründab liha näppude vahelt nii, et kohe pistaks sõrmed ka pintslisse, siis Potsataja võtab liha veidi rahulikumalt, aga sellest hoolimata sõrmi talle nina alla ma panna veel ei julge – on teised nende aastatega mulle üsna armaks saanud.
Potsataja paistab oma loomult olema, vähemalt praegu, selline rahutu hing. Valvab Käpikut, kui teine magab, kiiku ei ürita ronida, vaid hetkel eelistab magada maas fliisteki sees olles ise kergelt valves. Mitte üks krõps ei jää tal märkamata. Vaatame, mis saama hakkab. Täna plaanin Potsataja esimest korda õue jalutama viia, vaatame, kuidas see meil õnnestub ja kui kõik kenasti läheb, siis äkki saan mõned fotod ka.
Potsataja viin koos Smuksiga talvisele näitusele, mis leiab aset 23. jaanuaril 2016. Sellest näitusest saab Potsatajale tema esimene näitus, loodan väga, et selleks ajaks olen suutnud ta mõnusalt ära kodustada ja ta ei löö kohtunikule hambaid sisse.
Esimest korda õues, vähemalt meie juures
Potsataja trakside otsa saamine oli päris paras pähkel, sest talle need kohe üldse ei meeldi. Olin valmis selleks, et mind ära augustatakse, aga õnneks läks kõik kenasti. Traksid sain selga, aga siis kukkus ta toas püherdama ja rabelema ning üritas trakse seljast ära saada. Seniks kuni ma Smuksi trakside otsa panin, panin Potsataja puuri ootele. Seal rahunes ta veidi maha. Siis otsustasingi, et praegu Käpikut kaasa ei võta, sest üksi kolme tuhkru ja fotokaga ei pruugi ma hakkama saada, eriti kui arvesse võtta seda, et kolmest kaks on minuga esimest korda väljas.
Õue jõudes ajas Potsataja oma saba püsti ja karvad turri ning selle tulemusena meenutas ta saba mulle pudeliharja….
Naljakas on see, et ei Smuks ega Potsataja tundud õues üksteise vastu erilist huvi, mõlemad tegelesid oma asjadega ning kippusid tihti üksteistest hoopis vastassuunda minema, mis jällegi tegi minul nende jälgimise veidi raskemaks. Ei saa ju pildistamise ajal neid rihma otsas hoida ja lasin rihmad lahti, õnneks olid nad väga viisakad ja ei kippunud kuhugi ära jooksma.
Teise külje pealt ka. Just selline iludus ta ongi, kui Potsataja hetkevanuseks on 2 aastat ja 3 kuud.
Millised plaanid on meil Gaiaga 2017. aasta paaritusteks, saad lugeda vihjepostitusest. Kahjuks Gaia ei tiinestunud ja meie plaan saada sellest pesakonnast ilusaid albiinosid, luhtus. Aga mis seal ikka. Gaia naudib nüüd mõnusat pensionipõlve koos meie teiste tuhkrutega. Temast on saanud mõnus, sõbralik ja hell kaisuloom. 2018. aasta jaanuarist on Gaia ametlikult pensionil ning saanud oma hormonaalse implantaadi.