Tuhkrukutsika hinna kujunemine

37 päevased

Paljud on huvi tundud selle üle, kuidas kujuneb tuhkrukutsika hind ning miks kasvatustes olevad kutsikad on kallimad kui millerdajatelt… Ja nii leidub igal aastal inimesi, kes kipuvad kutsika hinna üle kauplema ja arvavad, et koju tulev tuhkrukutsikas ei peaks üldse nii palju maksma, kui kasvatustest tema eest küsitakse. Kui varasemalt oli loomapoodides tuhkru hind ka odavam, siis paljud tõid välja ka selle, et loomapoes ja okidokis jne portaalides müüakse tuhkrukutsikaid palju odavamalt. Nüüdseks on ka loomapoodides tuhkrute hinnad tõusnud kasvatuste hindadega samale tasemele ja odavaks on jäänud millerdajate hinnad. Igal aastal leidub ka inimesi, kes leiavad, et sellise hinnaga kutsikat müües tahab kasvataja raudselt ratsa rikkaks saada ja tahetakse palmide alla puhkama sõita. Võin kinnitada, et tegelikult see nii ei ole! Inimesed lihtsalt ei näe neid kulutusi, mida tuleb kasvatajal kutsikate üles kasvatamiseks teha ja kutsika müügi hinda ei saa võtta 100% tuluna, mida korrutada kutsikate arvuga. See ei ole nii must-valge ja üheti mõistetav nagu paljud arvama kipuvad.

Miks siis Eesti Tuhkrute Liidus registreeritud kasvatajad ei puhka kutsikate pealt saadud tulu eest palmide all, vaid käivad ka igapäevast leiba teenimas oma palgatööga? Kui vaadata erinevaid portaale, siis on näha, et terve internet oleks nagu tuhkrute kutsikaid täis, kus hinnad kõiguvad seinast-seina ja kõige odavamad kutsikad saab kätte mõnekümne euroga. Millest siis tuleb, et kasvatajad küsivad ühe kutsika eest sadu eurosid, kas ahnusest ja hõlptulust või on selle taga palju enamat?

Enne, kui hakkan selgitama kutsika hinna kujunemist täpsemalt, tahan selgeks teha ühe mõiste – kes on ja kes ei ole kasvataja.

Kes on kasvataja?

Kasvataja ON inimene, kes tegeleb konkreetse liigi / tõu aretuse ja parendamisega. Kasvataja säilitab liigile / tõule omased omadused ning iga järgneva põlvkonnaga kinnistab ja parendab vastavaid omadusi, mis parendamist või kinnistamist vajavad ning juurib välja vead. Kasvataja on inimene, kes viib omavahel kokku loomad, kelle kokku panemisel võiksid kutsikad saada mõlema vanema parimad omadused ning kes ei paarita loomi kergekäeliselt, vaid planeeritult. Kasvataja valib hoolega terve aasta või isegi kauem oma loomadele sobilikke paarilisi ja jätab pigem paarituse tegemata, kui ei leia selleks sobivat isendit. Kasvataja jaoks ei ole oluline ilmtingimata pesakonna tegemine, vaid parim võimalik lõpptulemus ja selle nimel nähakse palju vaeva, kulutatakse palju aega ja ressursse. Kasvataja võtab arvesse mõlema vanema välimiku, luustiku, temperamendi, sugupuu, geneetika, tervisliku seisundi, eluea jpm sinna juurde kuuluva, enne kui otsustab, kas need kaks looma omavahel sobivad või mitte ning vaagib põhjalikult selle üle, milliseks võiks kujuneda lõpptulemus.

Kasvataja eesmärgiks on iga järgneva põlvkonnaga kinnistada, parendada või välja juurida teatud omadusi. Iga kutsikas peaks olema tervem, tugevam, liigile omase iseloomuga ning parema või siis vähemalt sama hea välimiku ja omadustega kui tema vanemad. Et seda kõike saavutada, peab aretustöö olema selektiivne ja väga järjepidev, mis tähendab seda, et kõiki ettejuhtuvaid loomi ikka omavahel kokku ei panda ning järglasi nendega ei saada. Ka aretusloomade valik pesakondadest on väga täpne ja võib juhtuda, et igast pesakonnast ei saagi ühtegi kutsikat aretusse jätta, sest mingil põhjusel nad ei pruugi selleks lihtsalt sobida, aga sobivad ideaalselt lemmikloomaks. Aretuseks sobivad kutsikad jäetakse kas kasvatusse alles, müüakse kaasomandisse eraldi lepinguga või mõnele teisele tõelisele tuhkrukasvatajale. Aretusloomi niisama soovijatele/proovijatele ei müüda. Inimene, kes tahab aretustööga tegelema hakata, peab omama selleks eelnevaid teadmisi ja / või kogemusi – olgu selleks siis kasvõi teised loomaliigid, geneetika tundmine jne.

Kasvataja on inimene, kes on oma tuhkrud, kasvatuse ja kutsikad registreerinud Eesti Tuhkrute Liidus (ETL). Mis tähendab seda, et kõik kutsikad saavad endale kasvatusest lahkudes kaasa, peale kõige muu, ka ETL sugupuu.

Kasvataja EI OLE kohe kindlasti inimene, kes emase  indlemise ajal paneb emase suvalise isasega kokku, et saada lihtsalt pesakond kutsikaid, et nende teatud ikka jõudmisel nende eest lihtsalt raha sisse kasseerida, ega võta kutsikate kasvamisel endale mingit vastutust. Ka ei ole kasvataja see inimene, kes arvab, et iga isane või emane peab saama maitsta “armastuse vilju” ja pesakond on sündinud nn “armastuse” tagajärjel.  Ka ei  ole kasvataja inimene, kes emase indlemisest välja toomiseks emast kergekäeliselt paaritab, kuna see on emase indlemise lõpetamiseks üldse üks lihtsamaid ja kiiremaid variante,  sest ülejäänud viisid nõuavad lisafinantsi. Erinevad internetiportaalid on täis tuhkrute “kosjakuulutusi” stiilis, kus emane otsib peigmeest või tuhkrupoiss pruuti… Andke andeks, aga nii need asjad ei käi, sest selliste  “kosjakuulutuste” tagajärjel sündinud kutsikate omamine on seotud suure riskiga. Miks nii? Tihtilugu on nii, et need kutsikad võivad olla väga lähedase suguluspaarituse tagajärg, tegemist võib olla geneetiliste haiguste kandjate järeltulijaga jne, neid riske on seal kümneid ja seda võib võrrelda puhtalt vene ruletiga. Mis tähendab, et mõnikord võib minna õnneks, aga paljudel juhtudel lõppeb asi väga kurvalt. Kui paljud on meie ja teiste kasvatajatega ühendust võtnud ja nutnud, et on saanud endale küll odavalt, aga  millerdaja käest, haige tuhkru ja ei oska temaga nüüd midagi peale hakata. Paraku on kahju juba tehtud ja meie saame hädasolijat ainult nõustada ning suunata … ning tuhkru omanikul tuleb endal oma tuhkru eest võimalikult hästi hoolt kanda, et tema elu oleks võimalikult pikk ja valutu ja hea. Tihtilugu sellistest paaritustest tulevad kutsikad müüakse althõlma ja ilma ostu-müügilepinguta, kus kogu vastutus jääb ostja kanda ning müüja pühib kutsika üle andmisel käed puhtaks ja teda kutsika elukäik enam ei puuduta. Sellistel puhkudel pole tegemist eetilise loomapidamisega, vaid puhtalt ärilise eesmärgiga.

Äri eesmärgiks on saada kasumit ning viia kulutused miinimumi, mis on aga risti-vastupidine eetilisele loomapidamisele, kus tehakse investeeringuid, et kindlustada loomade heaolu, tervis jne – tihtilugu ei saa kasvataja neid investeeringuid kunagi tagasi, aga need tagavad järgnevate pesakondade / põlvkondade head eeldused ja omadused.

Tuhkrukutsika vanemad

Kahe nädalased hübriidid

Kahe nädalased

Enne, kui üldse aretusega tegelema hakata, on selleks vaja omada teadmisi ning sobivat tuhkrut. Ka pole haruldane see, et ühe või mitme tuhkru omamine, nendesse kiindumine ja nende eripärade tundma õppimine, on pannud inimese mõtlema aretuse peale. See aga tähendab seda, et enne aretusega tegelemise teele minemist, tuleb teha tõsist tööd endaga, tundma õppima põhjalikult konkreetset loomaliiki, nende geneetikat, iseloomu, instinkte ja eripärasid. Kaaluda põhjalikult aretusele kuluvat aega, ressursse ja võimalusi, kas seda kõike teha või mitte. Võib juhtuda, et leitakse endale mõnest kasvatusest sobilik emane, kellega võiks aretusteed alustada, aga kõik ei pruugi minna ootuspäraselt ja vahest võib minna ka vastupidi, kus igati aretuskõlbulik loom osutub looduse poolest steriilseks ja kõik ei lähe nii nagu plaanitud.

Sama kehtib ka aretusisase kohta. Tegemist võib olla ideaalsete näitajatega loomaga, keda plaanitakse jätta aretusse, aga kõik ei lähe nii nagu plaanitud. On küll ja küll olnud juhtumeid, kus isane paugutab tühja või toimib ainult ühe kindla emasega. Loodusel on alati ka omad vimkad varuks, millega arvestada tuleb ja mida me kunagi ette ennustada ei saa.

Konkreetse tuhkru aretusse sobivuse hindamiseks tuleb arvesse võtta väga palju erinevaid faktoreid ning ainuüksi välimikust siin ei piisa. Osadele tuhkrutele tuleb teha enne aretussobilikuks määramist erinevad uuringud – näiteks pandadel tehakse kuulmisuuringud, sest tihti võib pandadel esineda geneetilist kurtust ja mõningatel juhtudel isegi silmauuringuid, et vältida geneetilist pimedust. Need on pigem erandid, aga ka selleks tuleb valmis olla.

Ideaalis on hea, kui mõlemad vanemad on näitusel hinnatud, mis tähendab seda, et loomadele on kohtunike poolt antud standardipõhine hinnang nende tolle hetke (näitusehetke) välimiku, luustiku, temperamendi, tervisliku seisundi kohta. Küll tuleb aga arvesse võtta seda, et tihtilugu ei ole iga aretusloom sobilik näituseloomaks ega iga näituseloom sobilik aretusloomaks! Näiteks on meil endal kasvatuses olemas väga heade näitajatega aretusemane, kes aga ei sobi oma temperamendi tõttu näitustele. Tegemist on 54 % hübriidiga. Samas on meil ka näituseloomi, keda me aretuses kunagi ei kasuta, sest nad ei vasta meie aretustingimustele, kuigi neid on teiste poolt soovitud aretuses kasutada.

Pesakonnaeelsed kulutused

Kulutused pesakonnale saavad alguse palju varem, kui kutsikad ilmavalgust näevad. Esimesed kulutused tehakse juba siis, kui valitakse välja konkreetsed aretuskõlbulikud loomad. Kas ostetakse nad sisse või jäetakse oma kasvatusest alles. Viimasegi puhul ei tule need tasuta. Kui nüüd oled saanud endale looma, kes on igati aretuskõlbulik ja sobiv järglasi saama, siis nüüd algavad ka pesakonna planeerimisega seonduvad  kulutused. Suur osa pesakonnaga seotud kulutusi tuleb välja käia enne, kui pesakond üldse sündinud on või kutsikad müüdud saavad. Need on kulutused, mida tuleb teha ka siis, kui pesakonda ei sünnigi või sünnib mõni üksik kutsikas või jäävad ellu vähesed. Poegimisel tekkinud komplikatsioonid, mille lahendamine vajab keiserlõiget. Muidugi sõltuvad pesakonnaeelsed kulutused ka kasvataja valikutest, aga toon siin välja mõned näited. Rõhutan veel seda, et tegemist ei ole absoluutse tõena ja kindlasti saab mõni odavamalt oma pesakonna üles kasvatatud, aga eks kõik asjad, mida keegi oma pesakondade kasvamisel kasutab, on puhtalt valikute küsimus.

  • parasiiditõrje enne paaritust: 15 – 25 €; (stronghold või advocate)
  • reis isase juurde (kütusekulu, laeva-, lennupiletid jms, lisaks kingitused, sest viisakas pole tühjade kätega minna): 45 – 1000 € (summa oleneb sellest, kui kaugele on vaja reisida)
  • ultraheli tiinuse tuvastamiseks, kui palpeerimine ei toimi ning on vaja kindlalt teada, kas emane jäi tiineks või mitte: 20 – 50 €;
  • kvaliteetne lisatoit, mineraalid, vitamiinid tiinuse ajal: 25 – 50 €, oleneb konkreetsest lisatoidu vajadusest ning päevane toidunorm on tiinuse lõikes varieeruv;
  • kvaliteetne toortoit tiinuse ajal: ca ´50 € (siia kuuluvad erinevate loomade lihad, organid, lindude munad, kalad, lõheõli)

Nüüd tuletan veelkord meelde, et need on kulutused, mis tuleb enne poegimist välja käia ja see ei taga kutsikaid ning tihtilugu juhtub nii, et esimene kord kõik ebaõnnestub ning loom osutub tühjaks. See omakorda tähendab seda, et täpselt samad kulutused tuleb veel kord välja käia, enne kui pesakond sünnib. Ka me ise oleme käinud mitmeid kordi isase juures paaritamas, sest esimese korraga ei õnnestunud. Mõnikord saab neid kulutusi teha ühe aasta jooksul ühe ja sama emasega kolmel korral, kõik oleneb emasest, kas ta tuleb uuesti peale ebatiinust indlema või mitte. Küll saab seda alati vähemalt kahel korral teha, kui esimese korraga ei õnnestu.  Seega, minimaalselt tuleb välja käia enne pesakonna sündi 155 € ja pean tunnistama, et nii odavalt pole meil see kunagi õnnestunud. Siia hulka kuuluvad veel korralised iga-aastased vaktsineerimised kompleksvaktsiiniga ning kui soovida minna oma tuhkruga paaritama välismaale, siis ka marutaudivastane vaktsineerimine. Iga vaktsineerimine maksab ja reeglina neid korraga ei tehta, vaid erinevatel aegadel ning mõlemal korral lisandub vaktsineerimishinnale ka visiiditasu. Vaktsineerimist tehakse mõlemal juhul kord aastas, mis on tuhkrupidamise jooksev kulu, iga tuhkru kohta.

Kulutused sündinud pesakonnale

Kuu ja 10 päevased

Toon siinkohal välja kasvatuse esimese, seitsme kutsikaga, pesakonna keskmised kulutused. Nagu näete, siis puur, liivakastid ja aedik tuleb muretseda enne esimese pesakonna planeerimist, kui edaspidi teha ka üks pesakond, siis need kulutused jäävad mõneks ajaks ära. Samuti on esimese pesakonna puhul kulutuseks veel ETL liitumistasu ja kasvatuse registreermine, need aga jäävad edaspidi ära. Kõik ülejäänud kulutused aga suurenevad korrelatsioonis kutsikate arvuga pesakonnas ja pesakondade arvuga. Muidugi kehtib teatud asjadel amortisatsioon ning need ei kesta igavesti ning see tähendab omakorda uusi kulutusi (puurid, aedikud, liivakastid, pesad, fliisid, tekid, kiiged, mänguasjad jne)

  • puur, kus ema poegib: 150 € – 350 € (ema vajab poegimiseks vaikset ja turvalist kohta ning selleks sobib kõige paremini puur, kuhu teised loomad ei pääse ning ema oma poegi kuhugi ootamatutesse ega sobimatutesse kohtadesse ei tassiks). Loomulikult võib ja saab puuri ka ise valmistada, aga ka see läheb omajagu maksma, midagi ei tule tasuta;
  • aedik: alates 137 € + põhi (alates 42 €) + postikulu (alates 30 €)  Eestisse. Kui kutsikad on piisavalt suured, on vaja nad koos emaga puurist aedikusse üle kolida, et neil oleks mõnus ringi liikuda ja asjatada;
  • pesad: 10 -40 € tk, minimaalne kogus pesasid, mida vajad on 3, sest pesasid on vaja igapäevaselt vahetada ning mõnikord isegi 2x päevas ja selleks, et sul oleks alati puhas pesa kutsikatele ja emale panna, on neid vaja vähemalt kolm, parem, kui neid on vähemalt 4-5.
  • fliisid / tekid: 3 – 6 € tk, minimaalne kogus pesakonna kohta 4 tk. Jällegi sama jutt, mis pesade kohta. Kui kutsikad on kolinud puurist üle aedikusse, tuleks aedikusse neile panna peale pesa(de) veel ka fliisid / tekid, mille sisse saavad kutsikad ja emme sooja pugeda. Samuti tuleb fliise igapäevaselt ning vahest ka mitu korda päevas pesta ja kui sul puudub kodus pesukuivati, siis need kõik kuivavad loomulikul teel ning see kõik võtab aega.
  • paaritustasu isase omanikule: 250 – 1000 €. Paaritustasu on määratud isase omaniku või konkreetse riigi tuhkrute liidu poolt, kuhu paaritama minnakse;
  • liivakastid potitreeninguks: a´6,50 – 15 € (liivakaste läheb vaja vähemalt 3 tk pesakonna kohta);
  • kassiliiv või puidugraanulid liivakasti: 81 €  – …. olenevalt sellest, millise allapanu kasuks kasvataja otsustab. Iga kasvataja valib ise, kas kasutab oma kutsikatel liivakastides kassiliiva või puidugraanuleid. Meie eelistame kasutada puidugraanuleid, mida kulub meil  7 kutsikaga pesakonna peale, sünnist loovutusealiseks saamiseni ca´20 kotti, kus igas kotis on 15 kg graanuleid. Kui aga kasutada kassiliiva, siis on kulutused sellele suuremad, olenevalt sellest, kas tegemist on paakuva või mittepaakuva liivaga;
  • kvaliteetne spetsiaalselt tuhkrutele mõeldud kuivtoit Frettchen4You: 146 € – … olenevalt pesakonna suurusest (7 kutsikaga pesakonna peale kulub meil sünnist kutsikate loovutamiseni ca´ 14 kg frettchen4you kuivtoitu, mis on emal ja kutsikatel 24/7 vabalt saadaval ja kutsikad saavad sellest meie juurest lahkudes (oma uude koju minnes) sealt omagi  pisikese toidupakikese kaasa);
  • kvaliteetne spetsiaalne lisatoit: 75 – 250 € (esimesed nädalad kipuvad poeginud emad tavatoidust keelduma ning sellel perioodil tuleb neid toita spetsiaalse lisatoiduga, milleks sobib Genesis Convalescence ja / või Convalescence Support);
  • kvaliteetne toortoit (erinevate loomade lihad, organid, lindude munad, kalad, lõheõli, tibud, hiired-rotid): 100 – 200 €  (kui aga toita ainult “saaklooma” tüüpi toortoiduga, siis on kulutused suuremad, eriti kui arvesse võtta, et üks rott maksab 2-5 €, hiired 0,4 – 1,5 € tk;
  • kaltsium, mineraalid, vitamiinid: 10 – 35 €;
  • keiserlõige: 100 – 500 € (olenevalt kutsikate arvust ja konkreetsest olukorrast).  Öine ja tööväline (pühapäevane) keiser on seevastu aga oluliselt kallim ja võib maksma minna kuni 900 €. Tihtilugu ei lähe alati kõik ladusalt ning emale on vaja poegimisel osutada erakorralist abi ja selleks tuleb teha keiserlõige, et päästa ema ning võimalikult paljude kutsikate elu. Ka meie ise oleme pidanud tegema selle paari aasta jooksul ühe keisri ning kahjuks ei jäänud sellest pesakonnast üksksi kutsikas elama, aga saime päästa ema elu, mis on meile väga tähtis ja äärmiselt oluline. Lisaks veel tuleb juurde arvestada võimalikud ravimid, mida ema võib peale keisrit vajada.  Ühel kasvatajal tuli sel aastal (2018) välja käia oma tuhkru keisri eest pea 400 €, et päästa ema ning kutsikate elu, aga kahjuks 17 kutsikast jäi ellu lõpptulemuseks ainult viis;
  • kutsikate esmane läbivaatus, vaktsineerimine, kiibistamine + EL lemmiklooma pass vet-kliinikus: Tartus on selleks 50 – 75 € kutsika kohta;
  • kutsikate registreerimine ETL´is: 4 € kutsikas;
  • ETL liikmemaks ja liitumistasu: 4 € liitumistasu + 10 € aastane liikmemaks;
  • ETL´is kasvatuse registreerimine: 13 € (kui oled tõeline kasvataja, siis sinu kasvatus on registreeritud ETL´s ning kutsikad kasvatusest lahkudes endaga kaasa ETL´s registreeritud sugupuu)
  • lahkumispakikene kutsikatele: 25 – 50 € kutsika kohta. Lahkumispakike on pakk, mis on iga kasvataja enda otsustada, mida ja kui palju ta kutsikatele kaasa paneb, et neil oleks uues kodus lihtsam oma elu alustada. Kasvatuste lõikes on pakikese väärtus erinev. Meie pakikesed on jäänud just sellesse hinnavahemikku, aga nende sisud on erinevad aastate ja pesakondade lõikes.

Siia ei ole ma arvestanud näituse kulusid, mis on näituste lõikes erinevad. Osalustasu jääb näituste lõikes 10 – 40 € vahele looma kohta + transport.  Kui nüüd teha kalkulatsioonid ja eeldada, et kõik läheb esimese korraga hästi ning emane poegib ise ja keisrit ei vaja ning saadakse hakkama minimaalsete kulutustega, mis meil veel senini õnnestunud pole, on ühe 7 kutsikaga pesakonna kulud kokku: 1707,50 €, see teeb minimaalseks kulutuseks kutsika kohta 243,92 €.  Kui aga paaritusele tuleb sõita mitmeid kordi, et kõik õnnestuks, ema vajab keisrit, siis on kulutused olulisemalt suuremad ja siis ei jää kasvataja isegi mitte oma kulutustega peale kutsikate müüki nulli, vaid võib isegi miinusesse jääda. Miks me siis seda teeme, kui mitte tulu eesmärgil? Ma ei tea, kuidas teised, aga mina teen seda fanatismist. Mulle on alati loomad meeldinud ning aretustöö on mulle alati hingelähedane olnud, olen sellega üle poole oma elust kokku puutunud ja see pakub mulle endiselt huvi, rõõmu ja palju positiivset energiat. Muidugi on tore, kui pesakond ka sisse toob ning suur töö mingil määral tasustatud saab, aga sellele ei saa kunagi lootma jääda. Muidugi kõik teenusehinnad võivad olla piirkonniti erinevad ja seda ei saa võtta ühtselt. Mina panin siia oma piirkonna teenuste hinnad.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et ma pole sellesse nimistusse lisanud ei söögi-jooginõusid, kiikesid, mänguasju, torusid, tunneleid, millega tuhkrutel mängida meeldib jpm. Meie pesakonna pealt kokku ei hoia ega koonerda, vaid pigem tõmbame ise püksirihma koomale ja võimaldame oma loomadele parimat.

Kulutused, mida ei saa rahasse panna

  • Aeg – Kasvataja kulutab tunde, et uurida erinevaid sugupuid, käib näitustel ja külastab teisi kasvatajaid ja tuhkrukasvatusi nii Eestis kui mujal maailmas, et mõista paremini tuhkruid ning nende olemust. Ta hoiab end kursis võimalike, liigile omaste, väljakutsete ja probleemidega ning seda, kuidas erinevaid probleeme ja haiguseid vältida, mida tuhkrute pidamine endaga kaasa võib tuua. Meeletu aeg kulub kutsikate potil käimisele õpetamisele; sotsialiseerimisele; nende musutamisele; nendega mängimisele; aediku koristamisele, sest te ei kujuta ette, millise laga nad suudavad maha jätta, kui nad juba ringi hakkavad asjatama ning neid tuleb õpetama hakata … Samuti nõuab oma osa ka uute kutsikaomanike juhendamine ja nõustamine. Mõned kasvatajad teevad oma kutsikatele näiteks kokkutulekuid ja reeglina on kõik kasvatajad alati ühe telefonikõne kaugusel. Seda kõike oma põhitöö ja pere kõrvalt.
    Kasvataja tööpäev poegiva emase ja kutsikate kõrval kestab tihtipeale 24/7 ja algab mõnikord päev enne poegimist, kus veedetakse öö ema puuri kõrval põrandal magades. Oleme seda isegi teinud ja päris mitmel korral. Kasvataja ületunde ei kompenseerita ja neil ei ole puhkepäevi või puhkust. Kui palju on sellise töö eest küsida mõistlikku tunnitasu?
  • Südamevalu – Ma võin kihla vedada, et iga kasvataja võib rääkida lugusid sellest, mis ei lõppenud hästi. Ka meil on kahjuks oma lood rääkida…Paraku käib loodusega kaasas fakt, et elude loomine nõuab tihti ka elude kaotamist. Iga kasvataja, kes on tegelenud aretustööga rohkem kui korra, on oma süles ja rinnal hoidnud nutta lahistades kutsikat/kutsikaid, keda pole olnud võimalik päästa, kes on mingil põhjusel surnud või on tulnud koguni magama panna. Vahest võib juhtuda nii, et mingil seletamatul põhjusel hukkub terve pesakond ja seda intervallidega või hukkub koguni pesakonna ema.  Ka meil on juhtunud seda, kus ühe pesakonna 12 kutsikast jäi lõpuks ellu viis, sest ülejäänud surid seletamatutel asjaoludel umbes kuu aja jooksul… See oli väga ränk aeg, kus ma nutsin ohjeldamatult iga kord, kui kutsikas suri. Ma ei usu, et siin ilmas on olemas mõni kasvataja, kes poleks veetnud uneta öid, et kutsikaid toita või põetada, kui selleks peaks vajadust olema. Ka ise olen veetnud mitmeid uneta ööpäevi ema puuri kõrval, põrandal maas lamades, kutsikaid sundtoites, sest ema muutus paar päeva peale poegimist väga rahutuks ja närviliseks ning ei toitnud enam kutsikaid, vaid iga krõpsu peale lendas pesast välja kontrollima, mis juhtus… Selleks, et ema maha rahustada, pidin olema 24/7 tema kõrval põrandal ja hoidma kätt tema juures puuris, ema silitades ja rahustades  ning kutsikaid tissi otsa pannes.  Oi-oi, kui pikk on nende inimeste nimekiri, kes on arvanud, et kutsikate kasvatamine on lihtne ja korra proovinud ja peale esimest pesakonda pole enam kunagi sellega rohkem tegeleda tahtnud.
  • Pühendumus – Kõik kasvatajad, kellel on pere, on tänuvõlglased oma kannatlikele pereliikmetele, kes on nõus selle kutsikakasvatuse tralli kaasa tegema ja vajadusel sõitma paaritust vajava loomaga kurat teab kuhu, et emane saaks paaritatud või kannatama välja seda meeletut segadust ja laga, mida ühe pesakonna kasvatamine endaga kaasa toob. Kasvataja (reeglina naispoole) tujusid ja kapriise, mida kutsikate eest hoolitsemine endaga kaasa toob. Loomadega keset ööd näitusele, veterinaari juurde sõitmised jne, et õigel ajal õiges kohas olla. Olen selle kõige eest oma perele ja eriti abikaasale väga palju tänu võlgu. Tuhkrud ja kutsikad võivad korraldada elamises korraliku kaose ning tekitada paraja kahju elamises olevale mööblile jms inventarile, jättes endast maha kõikvõimalikesse ja -võimatutesse kohtadesse hunnikuid ja loike, millesse sisse astuda või mida koristada, kui nad on mingi valemiga oma aedikust või ajutisest koristusaedikust välja saanud – samal ajal, kui ise nende põhilist aedikut koristad…. Tõeline kasvataja on 100 % pühendunud konkreetsele pesakonnale ja seda ei anna rahas mõõta. Mina ise olen totaalselt armunud kõigisse meie kutsikatesse ning hea meelega jätaksin nad kõik endale koju kasvama, aga terve mõistus ei luba seda teha. Iga pesakond kasvab kasvataja südamesse nii sügavalt sisse, et kutsikate loovutamine on tihtilugu väga raske ja kisub pisarad välja. Mind on ennegi vaadatud kui pooletoobist, kui kutsikat uuele omanikule loovutades nutta lahistan…
    Tõelise kasvataja tunneb ära selle järgi, et tema eesmärgiks ei ole eelkõige, iga hinna eest, kutsikatest lahti saamine, vaid ta kaalub põhjalikult iga kutsikahuvilise soove, ootusi, motiive ja valmisolekut võtta endale 7-10 aastane vastutus konkreetse tuhkrukutsika eest. Tavatu ei ole ka see, et kasvataja ei müü kutsikat igale soovijale ja on nõus hoidma kutsikat enda juures seni, kuni talle leitakse sobiv omanik. Vahest võib juhtuda, et kutsikas ei leiagi endale seda sobivat omanikku ning kutsikas jääb kasvatusse lemmikuks, kus ta elab rõõmsalt oma elupäevade lõpuni, omi tuhkruasju ajades ja pere täieõigusliku lemmiku ja pereliikmena. Nii on ka meil ja enne, kui meilt kutsika võtad, tuleb igal soovijal täita kutsika sooviavalduse vorm, mille põhjal me otsustame, kas ja kellele me millise kutsika müüme või mitte. Meil on oma kindel müügipoliitika, mille lühikokkuvõte on olemas ka kodulehel, aga põhjalik müügipoliitika on kirja pandud kutsika sooviavalduses.
  • Valmisolek – Kasvataja on valmis kandma ajalised, emotsionaalsed ja materiaalsed kulutused, kui midagi peaks kutsikatega juhtuma, sest õnnetusi ikka juhtub ja selle eest pole me keegi  kaitstud. Ka meil on olnud juhuseid, kus kutsikas on vahetult enne loovutamist endale mängides viga teinud ja jäänud meie ning loomaarsti valvsa pilgu ning ravi alla seniks kuni saab 100% terveks ning on alles siis valmis oma uude koju minema. See aga tähendab seda, et kutsika kuluhind tõuseb raviperioodi pikkuse võrra. Samuti on tõeline kasvataja valmis võtma oma kasvandiku igal ajal enda juurde tagasi, kui mingil põhjusel peaks pere soovima kutsikast loobuda. Vajadusel aitab kasvataja leida tuhkrukutsikale uue kodu või tulema appi lahendama kutsika käitumisprobleeme – näiteks hammustamine. Kasvataja on 100% väljas selle eest, et kõik tema kasvandikud elaksid pika ja õnneliku elu võimalikult parimas peres. Meie oleme alati valmis võtma enda juurde hoidu kõiki oma kasvatusest läinud kutsikaid, kui tema pere peab sõitma reisile või vajab abi looma hoidmisel, kuhu tuhkrukest kaasa võtta ei saa.

Seega on kutsika hinna sees palju enamat, kui see, mis pealtnäha paistab. Tuhkrute kasvatamine on kulukas hobi ja kindlasti mitte kasumlik äritegevus.

Kuigi sinu, kui uue tuhkrukutsika omaniku, jaoks algab lugu sinu kutsikast, tähendab see kasvataja jaoks aastatepikkust tehtud tööd, nähtud vaeva, pingsat planeerimist, valusaid pettumusi, katsetamisi ja uuesti üritamisi. Kasvataja vaatab heldimusega sinu tuhkrukutsikat ja näeb temas näiteks vanaisa pead, vanaema proportsioone, ema temperamenti, isa kõrvu või luustikku jne… Kasvataja tunneb siirast rõõmu, kui sinu kutsikal läheb hästi näitustel või temast on saanud sinu perele vahva ning  mängulusti täis kaaslane. Tea, et kasvataja on sinu jaoks alati vaid ühe telefonikõne kaugusel, et jagada sinuga koos nii muret kui rõõmu.

Millist hinda oled sina nõus maksma kasvataja pühendumise eest?