Gaial on rasked ajad
Nii, paljud teist teavad, et Gaia oleks pidanud meil poegima 7-8. aprillil, siis seda siiski ei toimunud. Umbes tiinuse viiendal nädalal toimus Gaial loodete absorbeerumine, mis tähendab seda, et tiinusega läks midagi viltu ning looted imendusid ema kehasse. Ühel päeval mulle tundus, et Gaia on oma mõnusa ja ümara punu kuidagi ära kaotanud ning seda uuesti palpeerides ei tundud ma enam pisikesi pallikesi, ega midagi – kõht oli muutunud täiesti pehmeks ning ka Gaia käitumine oli muutunud. Kuni sinnamaani oli ta oma tiinuse ajal üks suur unimüts ning õgard, ainult magas, sõi ja essus ja seda kohe suuremas koguses…
Põhimõttelilselt toimus Gaia meeleolumuutus üleöö – korraga hakkas ta uuesti mängima ja ringi jooksma ning muutus taas selliseks hästi erksaks. Seda kõike kuni selle ajani, mil tal pidid kutsikad sündima ja siis muutus veelkord Gaia jaoks ja kohe päris raskeks. Tal on nüüd päris mitu “last” keda pidevalt valvata ja tassida. Nimelt tassib ta vahetpidamata kas Smuksi või Käpikut, kui nad vastu hakkavad, siis võetakse ette meie pea 10 aastane iiri setter või kolmene kass ja ega neile ka see Gaia tegevus kohe üldse ei meeldi. No ja siis ju Gaia Smuksi ja Käpikut valvama ja silma peal hoida, kuhu nad ronivad, siis tuleb neile ju järgi minna ning kindlasti nad sealt alla tuua või välja tirida, sest äkki nad saavad haiget. Seega Gaial on praegu kõik jalad tööd täis, mis naljakal kombel mõjub talle endale aga väga hästi, just füüsise kohalt. Selle kõige juures on tal karv muutunud paremaks, kui see oli tiinuse ajal, ka lihasmass on tagasi tulnud, mis tiinuse käigus kippus tal ära kaduma, kuigi võttis pidevalt kaalus juurde ja seda kuni kolmanda nädalani, mil hakkas kaalust alla ka võtma. Samas on nii vahva vaadata Gaia tassimist, kui ta Smuksil või Käpikul natist kinni võtab, siis see ei ole hammastega, vaid ta lükkab nii mõnusalt oma keele hammaste ning tassitava tuhkru naha vahele, et teine haiget ei saaks. Seega Gaia hoiab oma tassimistega ka mind tegevuses…
Mida see loodete absorbeerumine siis endast üldse kujutab?
Seda esineb reeglina üsna harva, eriti tiinuse sellises staadiumis, aga mõnikord tuleb ka seda ette. Samas kassidel pidi see üsna levinud nähtus olema. Hea asi on see, kui absorbeerumine toimub 100% ning kedagi sisse ei jää, ehk teisisõnu ei jää sisse mumifitseerunud loodet. Muide need loote absorbeerumised on aegajalt esinenud ka inimestel ning kui ei toimu 100% absorbeerumist ning loote pehmed koed on ema kehasse tagasi imendunud ning luud jäävad üsasse alles, jääb järgi nn mumifitseerunud loode, siis inimestel tekivad probleemid rasestumisega, sest üsa on juba täis. Loomadel on põhimõtteliselt sama, ei teki enam uut indelmist ja kui seda mumifitseerunud loodet kirurgiliselt ei eemaldata, ongi vahest kõik – loom on nö tiine, hormoonid sassis ning indelmist ei toimu. Vahest võivad sellised absorbeerunud looted väjuda ka aborteerumise teel enne õiget tähtaja, mis on julmem versioon, aga teinekord parem variant kui mumifitseerunud lootega maid jagada.
Nüüd polegi muud teha, kui oodata Gaia uut indlemist ning minna uuele ringile ja loota parimat. Nagu me teame, looduse vastu ei saa meist keegi ja võibolla oligi nii kõige parem. Loodus otsusas ise, kuna looteid oli ka ainult paar tükki – palpeerimisel tundsin ainult ühte ja üsna suurt, siis ilmselt läks selle ühe/paari lootega midagi nihu ja loodus pakkus välja oma parima lahenduse. Kahju, aga mis seal ikka – elame edasi ja jääme ootele. Mis peamine, muus osas tunneb Gaia end lihtsalt suurepäraselt, ainus, mis kannatada on saanud, on tema iseloom ja hetkehormoonid, aga eks meil seisab nüüd ees uus koolitus, kuidas piiga taas läbi helluse leplikuks ja tasakaalukaks tagasi tuua.
