Käpikul kurb päev – Käpik had rough day

Sündmusterohke päev / Eventful day

Kuna Käpik polnud täna hommikuks endiselt ära poeginud ja ta oli ikka väga närviline. Käitus nii nagu oleks juba poeginud ja otsis poegi taga ning muudkui värises. Helistasin hommikul R-kliinikusse, dr. Riina Uibopuule ning konsulteerisin temaga, mida saaksime edasi teha. Kuna Käpik ei käitunud nii nagu peaks, siis otsustasime teha keisri, sest visuaalselt tundus, et midagi on viltu. Kahjuks osutus minu instinkt õigeks. Käpiku sünniteedesse oli kinni jäänud üks väga ilus isane sokiline kutsikas, kes kahjuks oli juba surnud ning selle tõttu oli ka sünnitegevus peatunud. Kui kutsikas oleks elanud, siis oleks Käpik ise kenasti ka ära poeginud, aga kuna esimene poeg oli surnud, siis jääb tihti ka sünnitegevus seisma. 🙁 Kurb on see, et peale selle isase, oli Käpiku suures kõhus peidus veel üks ilus pisikene tumedam piiga. Kahjuks pole ma üldse kindel, kas ta elama jääb, on teine küll pikalt vastu pidanud ja Käpik on püüdnud tema eest läbi oma narkoosiudu ka jõudumööda hoolt kanda. Proovisin teda ka Smuksi alla panna. Smuks küll lakub teda ja tõstab pessa, aga paneb ta pesa teise otsa. See aga on vihje sellest, et tegemist ei ole tema meelest elujõulise kutsikaga. Olen kutsikat püüdnud igati tissi otsa saada, nii Käpikule kui ka Smuksile, aga ei midagi – tal pole lihtsalt seda jaksu, et tõmmata. Seda postitust tehes, magavad nad mõlemad mul süles. Süda tahab lõhkeda, sest kui Käpik lõpuks toibub, hakkab ta pisikest otsima ja ilmselt selleks ajaks on teine juba kuhtunud. Olen püüdnud teda ka sunniviisiliselt süstlaga toita, aga ta lihtsalt ei võta vedu. Tundub, et selle tiinuse juures oli lihtsalt midagi valesti, sest ka munajuhad olid Käpikul olnud hästi suured, kõvad ja kergelt põletikulised. Jah, ääretult kurb on see, et Käpiku pesakonnaga läks nii nagu ta läks, oluline on see, et Käpik ise on elus ja terve ning koos saame sellest raskest katsumusest ka üle. Magan täna koos temaga ja lohutame üksteist.

As in the morning Käpik still did not had her litter and she was so nervous and shaking, I called to my Vet and consulted with her what to do. As Käpik was not herself and acting weird, like she already have given birth and she was seeking for her cubs. She just could not calm down and stop shaking so we decided to give her C-section. Unfortunately my intuition was right that something was not right. Käpik had one beautiful dark mitt boy stuck in her birth canals and the boy was already dead. As first kit was dead the delivering process stoped and she would not deliver on her own. But one thing was really odd, as you know she was so large, she gained so much, over 400 grams and there was only 2 cubs and they were not big, barely 8 grams. So they took out surviving jill, nice and dark one. But we are not sure if she will survive the night. Käpik is trying to take care of her while she is still sleepy and dizy. I tried to put this girl to Smuks. She licks her and takes care but puts her to other corner, what is a sign from her, that she do not think that she will survive. Unfortunately I think the same as she is getting weaker and weaker by every minute. She is with Käpik and they are both sleeping in my lap right now. I just feel so sorry for Käpik when she will finally wake up and start looking for cubs. My heart is breaking. It seems that something just was wrong with her pregnancy. Yes I feel so sorry that we lost the litter but main thing that Käpik is alive and doing well. I will be there for her and she will be sleeping with me tonight, we well comfort eachother.

Comments

comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Posts Protect Plugin by http://blog.muffs.ru