Tuhkrud kolisid…
Pole saanud mõnda aega mahti tuhkrutest midagi kirjutada, siis nüüd vana aasta viimastel päevadel katsun selle vea ära parandada.
Tuhkruplikadega on kõik hästi ja elavad endiselt meie juures (seda hirmu ei ole, et keegi neist ära koliks), aga nad otsustasid ise oma elukorralduses väikesed muudatused teha, nimelt jooksevad nad nagunii suurema osa päevast meil vabalt ringi, siis on nad leidnud endale igasuguseid huvitavaid kohti, kus turvaliselt olla. Kui mina köögis olen, siis on nad kõik kolmekesi mul alati sabas ja loodavad külmikust midagi maitsvat saada, kui nõusid masinasse panen või välja võtan, siis on nad ka alati masinas… Ma küll ei tea, mis vägi neid sinna masinasse veab, vahest on tunne, et võitlen nagu tuuleveskiga, ühe tõstan masinast välja, on teine juba masinas, saan teise välja, on kolmas ja esimene tagasi masinas jne, jne.
Siis leidsid nad tee, kuidas pääseda nõude (potid, kodumasinad jms) ja kuivainete kappi… Kuivainete kappi kahjuks ei anna niiviisi kinni panna, et tuhkrud sisse ei pääseks, siis tuli endal olla loomingulisem. Asetasin kapi ette kasti moosipurkidega, lootes, et see neid kinni peab. Loota ju võib, sest lootus ju lollide lohutus, eks… Ei aita, pole vahet, et kast kaalub julgelt 10+ kg, nihutatakse nagu muuseas kapi eest ära ja tehakse käppadega või ninaga kapiuks lahti ning sisse. No siis sai kastile veel marmorplaat ette tõstetud, nüüd seisab vähemalt kuivainete kapil uks kinni. Nõudekapiga ma ei hakanud isegi mitte vaeva nägema ja ega nad ise ka enam suurt selle kapi vastu huvi ei tunne. Kui aus olla, ega mind ennast see nende sellesse kappi ronimine väga morjendanud ka. Las siis ronivad, kui arvavad, et midagi põnevat võib leida – eks neid hiiri ennegi kapis olnud. Kass sai kunagi kapist hiire kätte…, seega neid tegelasi ikka jagub, isegi siis, kui tuhkrud majas, neid on küll vähem, aga mõned ikka on. No ja Smuks ronib stabiilselt puukasti ja peidab end puude vahele…
Mis siis veel? Ahjaa, diivani sisse tehti endale elamine… Meil on üks iidvana diivan ja nad suutsid end kuidagi diivani alt kaevata diivani seljatoe sisse. Mõnikord diivanil istudes, tunneme, kuidas tuhkrud diivanisse ronivad. No seda me ei luba ja sealt saavad nad kiirelt “välja löödud”. Kõige ebameeldivam selle juures on see, et nad kipuvad vahest sinna ka oma “leitud kraami” vedama. Diivani alt olen leidnud pool ämbritäit kartuleid, mille Gaia on järjekindlalt ükshaaval diivani alla vedanud. Seega kartuliämbrile otsisin peale kaane, mida nad ära ei liiguta. Ka jalanõud kipuvad vahest ise jalad alla võtma ning voodi alla kõndima. Ka pisipiiga koolikotti on üritanud Gaia järjekindlalt diivani alla vedada, õnneks see sinna ei mahu. Lihtsalt nii naljakas on vaadata, kuidas nad absoluutselt kõike igalepoole tassida tahavad ja viitsivad. Kõige suurem tassija ongi meil Gaia, Käpik ja Smuks on selles osas viisakamad, tassivad küll, aga kordades harvem, kui seda teeb Gaia.
Tuhkruplikad on juba mitu päeva endale selgeks teinud kuidas vanema piiga kummutil alumist pesusahtlit lahti saada ja täna otsustasid nad selle täielikult okupeerida – kõik kolm. Kuna seal sahtlis peale ujumisriiete nagunii midagi ei olnud, siis mõtlesime, et las ta siis olla päeval nende pärusmaaks. Tõstsime ujumisriided välja ning sahtlisse sai asetatud üks suur fliistekk ja tuhkrud kolisidki sinna magama. Nii mõnus, soe ja rahulik, samas ka kõigi silma all – aga see ei näi neid segavat. Enne kobiti magama ikka kuhugi varjulisse kohta, diivani alla või elutoa kummuti alla või transportpuuri nahkade vahele.
Seega tänasest peale on meie tuhkrupiigad kolinud kummuti sahtlisse.
Mis siis veel uudist?
Tundub, et Käpik ja Gaia hakkavad varsti indlema, või otsustasid meiega veidikene tembutada nende soojade ilmadega, mis siiani olnud. Käpikul hakkas tutt vaikselt juba indlemise märke näitama, on kergelt paisunud, märg ja Käpik ise on hakanud intensiivsemalt lõhnama. No ja peale kõige selle on ta otsustanud oma häda aegajalt jälle põrandale teha, õnneks teeb veel suurema osa hädadest kasti, aga ikkagi. No ja Gaia otsustas, et kui üks ees hakkab indlemise märke näitama, siis ta tuleb tagant järgi, ikkagi ühtse karja märk. Ka temal on tutt juba kergelt suurem ja roosakas ning niiske ja Gaia ise on oma hädade tegemisega kasti lausa äpardunud, ikka kasti kõrvale ja nii iga jumala päev… Vahest tüütab väga tõsiselt see lapiga taga jooksmine ära, aga eks elame üle. Smuks veel indlemise märke ei näita, seega teada on üks, et tema indleb neist kolmest kõige viimasena. Aga kui asi nii edasi läheb, siis ilmselt lähema kuu jooksul võiks Käpik ja Gaia juba korralikult innelda küll. Kuulsin, et mõned tuhkrupoisid ka juba jooksevad, seega loodan väga, et preilide indlemise aegu ikka kõik isased korralikult jooksevad, et töö viisakalt tehtud saaks. Jääme siis ootele ning kaunist aastavahetust kõigile!
No ja loomulikult ootame huviga jaanuaris toimuvat näitust, kuidas läheb, ei oska prognoosida, eks elu näitab.
Tuhkrute kaaludest ka:
Kaalunumbrid on plikadel nüüd enamvähem stabiilseks jäänud, seega selles osas väga suuri muutusi enam ei tule, aga meenutamaks, kui palju nad kaalusid veidi üle kuu tagasi, siis sai paar päeva tagasi neid uudishimust ka kaalutud. Ahjaa, kaalumine toimus hommikul, kui nad veel söömata olid.
Kaalud 28.12.2015 seisuga võrreldes 23.11.2015
- Smuks – 1010 g / 23.11 – 1015 g
- Käpik – 1245 g / 23.11 – 880 g
- Gaia – 1438 g / 23.11 – 1271 g
