Uued “pätid” kodus
Eile käisime Kirkke Bergmanni juures ja tõime oma uued pisikesed”pätid” koju ning meie väike tuhkru kennel täienes kahe emase tuhkru, Gaia (Potsataja) ja Käpiku, võrra. Mõlemad uustulnukad tunnevad end täna hommikul juba päris mõnusalt. Eile õhtul, kui koju jõudsime, siis tahtsid kõik kodused karvased neid näha, katsuda ja nuusutada… Ega lapsedki rahulikumad olnud. Ikka sülle ja pai teha.
Käpik ja Gaia tulid meile koos oma isikliku puuriga ning praegu elavad nad seal ka kahekesi koos. Kui kõik kolm tuhkrut hakkavad kenasti läbi saama, siis ilmselt kolin nad ka ühte puuri kokku, vähemalt seni, kuni indlema hakkavad. Eks indlemise ajaks tuleb kõigile oma isiklik puur muretseda, kus saavad rahulikult olla, ilma et keegi neid tülitama tuleks.
Nii nagu ma arvasin, siis meie Goofy (meie 9 aastane iiri setter) tahtis nendega kohe mängima minna, saba käis taga ja tema on alati hästi rõõmus, kui perre uusi asukaid tuuakse. Tema jaoks pole vahet, kes uksest sisse tuleb. Peaasi, et on sõbralik ja tüli ei nori. Ma pole teist nii kannatlikku koera näinudki.
Kui ma arvasin, et meie Money Penny, isepäine kass, on uute tuhkrute üle väga umbusaldav nagu ta oli Smuksi suhtes, siis nii seekord ei läinud. Ju ta on aru saanud, et need tegelased ei ole ohtlikud, mis sest, et lõhnavad nagu kiskad. Ta tuli kohe puuri juurde uudistama ja jäi pärast isegi sinna kõrvale rahulikult magama. Kui täna hommikul tuhkruid talle lähemalt tutvustasin, siis nuusutas neid ka rahulikult ja mõlemad tuhkrupiigad pidasid end sel ajal viisakalt üleval ja ei hammustanud kassi. Ilmselge progress.
Smuks tundis uustulnukate vastu väga huvi, aga tema esimene reaktsioon oli see, kui tuhkruid läbi puuri nägi ja nuusutas, vastassuunas minema joosta. Mõne aja pärast tuli tagasi uudistama ja siis algas tõsine “päästeoperatsioon”. Küll ta üritas neid puurist kätte saada või üritas ise end nende puuri pressida.
Potsatajat nuusutamas
Smuksi huvi oli nii suur, et pressis end kapi ja puuri vahele, peaasi, et saaks kuidagi neile ligi… Ka üritas ta sealt puuripõhja ja võre vahelt end sisse pressida. Nimelt on puuril viimane alusvõre puudu ja kui hästi pressida, siis saab sisse küll…
Smuks uudistas puuri väga põhjalikult ning vaatas, kas kuskilt ikka sisse pääseb ning ronis lausa puuri peale ja Käpik tuli talle puurist vastu. Mõlemad olid üksteisest vägagi huvitatud: “Kes sa selline oled ja mida sa siin teed”.
Kui mõnda aega oli läbi puuri tutvutud, lasime Smuksi korra ka puuri sisse, olin kohe valmis ta sealt ka välja võtma, kui midagi peaks toimuma hakkama. Seal läks kohe üksteise tõsiseks nuusutamiseks, sabaalused, kõrvad, kõik kontrolliti ja lakuti üle. Käpik ja Potsataja läksid korra omavahel isegi nagistama, et kelle kord on Smuksi parasjagu nuusutada. Smuks on ise hästi rahulik tegelane ja temas puudub õeluse geen. Smuks on lihtsalt super iseloomuga nunnukas.
Kollektiivne kõrvade pesu. Ehk Käpik peseb Smuksi kõrvu ja Smuks Potsataja omi…
Käpik tahtis kohe sülle saada ning lootis kohe toas ringi jooksma hakata. Ta on selline muhe plika, hästi väle ja tahab hirmsasti joosta.
Kuna Potsataja ja Käpik on praegu uustulnukad, siis ma neid veel mööda elamist ringi jooksma ei lase, sest nurki meil jagub, kust ma ei pruugi neid niisama kiiresti kätte saada, kui peaks vajadust tekkima. Ei, ära nad ei saa kuhugi kaduda, aga esimese sellise ühise kokkusaamise vabal pinnal, plaanin teha täna õues ja vaatame, kuidas läheb. Ilmselt toas lasen esmakordselt jooksma alles nädala lõpu poole, mil nad on uue kodukorraga juba rohkem harjunud ning oma häda tegemiseks on ka välja kujunenud oma kindel koht, mitte iga nurk toas…
Põhimõtteliselt võtan asju hetkel tasa ja targu ning vaatan, kuidas asjad kulgema hakkavad.
Täna hommikul võtsin huvi pärast kätte ja kaalusin uued tegelased koos Smuksiga ära. Käpik, kes on hetkel kõige kergem, on ka veidi kõhna, aga kuna ta elas oli siiani jahedamas ruumis ja nüüd sai tuppa, siis küll ta kiirelt kosuma hakkab ja julgen arvata, et selle nädala lõpuks on ta kindlasti juba üle 900 g. Seevastu on Potsataja neist kõige raskem ja tema kaal on ühe emase tuhkru kohta kohe päris korralik. Smuks jääb täpselt nende kahe vahele. Vaatame, kuidas kosumine edasi läheb ja karvavahetus mööda saab. Ootan huviga, kui kõik plikad on kätte saanud oma talvekasuka. Hetkel on Käpik neist ka kõige rohkem “kombinee” väel, Potsatajal näib talvekarv juba seljas olevat, vähemalt mingis osas kindlasti, sest ta on selline kohevam nagu Smuks.
Kaalunumbrid 23.11.2015
- Käpik – 880 g
- Potsataja – 1271 g
- Smuks – 1015 g
Vaata lähemalt, kes on kes, lehelt – “Meie tuhkrud“
