Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, hingamisteede ja seedetrakti põletiku, silmapõletiku, kopsupõletiku, nahalööbe ja närvinähtudega. Kuigi tuhkrutel pole väga seost koertega, on nad aga vastuvõtlikud koerte katkule, ehk lihasööjate katkule. Koerte katkuviirus on patogeenne paljudele koerlastele, kärplastele, pesukarulastele. Väga vastuvõtlikud on ka tuhkrud, naaritsad on seevastu resistentsemad. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ning ka peale kliiniliste tunnuste kadumist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Koerte katk võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ning söödaga. Haiguse peiteaeg on reeglina 3-7 päeva, vahel ka kuni 3 kuud. Kulu järgi eristatakse ägedat, alaägedat või kroonilist. Tabanduva organsüsteemi alusel eristatakse kopsu-, soole-, närvi- ja segavormi.
Millised on sümptomid?
- Haigust iseloomustab kahe faasiline palavik. Esimene palavik kestab 8-48 tundi. Seejärel palavik langeb mõneks päevaks ja järgneb uus palavikuhoog. Haiged loomad on isutud, uimased, värisevad, ninapeegel on kuiv.
- Kopsuvormi korral eritub ninast limast nõret, mis hiljem muutub mädaseks. Eritise kuivamisel tekivad ninaavade ümber koorikud. Loom hingab läbi suu, aevastab, köhib ning kratsib käppadega nina. Silmanurgast eritub algul ilmast, hiljem mädast nõret, mille kuivamisel silmalaud kleepuvad kokku.
- Soolevormi korral haiged loomad oksendavad, neil on vahelduv kõhulahtisus.
- Närvivorm võib tekkida nii iseseisva vormina kui ka soole- ja kopsuvormi tüsistusena. Haigetel loomadel vaheldub loidus erutusega, esinevad üksikute lihasrühmade krambid, liigutused on koordineerimatud, esinevad epilepsiahood.
- Nahavormi korral tekib villiline lööve reite sisekülgedel, kõrvadel, kõhuseinal, suu ja nina piirkonnas. Villide lõhkemisel tekivad pruunid korbad. Minkidel võivad esineda käppade turse. Karvkate muutub tuhmiks ja kuivaks. Vahel võivad näiliselt täiesti terved loomad ootamatult surra, aga enne surma on eelnenud krambihood.
Haigust saab ennetada vaktsineerimisega. Haiguse kahtlusest tuleb kindlasti teavitada loomaarsti.
- Umbes 7-10 päeva peale viirusega kokkupuudet, hakkab tuhkru tervis märgatavalt halvenema. Selleks ajaks on looma isu märgatavalt muutunud ning silmadest ja ninast võib hakata erituma limast nõre.
- 10-12. päevaks on tekkinud ümber lõua ning kubeme piirkonda lööve. Käpapadjandid on paksenenud.
- Kui sinu loom on koerte katku nakatunud, siis kahjuks pole teda võimalik enam päästa. Loomal ei tohiks lasta isegi jõuda teise staadiumisse, sest see on looma asjatu piinamine ning põhjustab meeltuid kannatusi. Õigem oleks loom juba esimeses faasis magama panna.
Kuna sellele haigusele puudub ravi ning nakatunud tuhkrud surevad nagunii ise umbes 3-3,5 nädala pärast peale nakatumist, kui looma enne magama ei panda. Seega, et sinu loom ei haigestuks koerte katku, tuleb teda selle vastu kindlasti vaktsineerida esmakordselt juba kutsikaeas nii 6-8 nädalaselt ja siis kuu pärast uuesti ja edasi juba kord aastas. Esimese vaktsineerimise teeb ära kasvataja ja järgmised jäävad juba uue tuhkru omaniku kanda.
Kasutatud materjal: Vet- ja toiduamet
