Kodutuhkur vs tõhk – kas seal on üldse mingit vahet? Jah, on küll ja sellest lähemalt juba allpool.
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk
ladinakeelse nimetusega (Mustela putorius) on väike kärplase sugukonda kuuluv kiskja. Metsatuhkur on Eesti pärismaine kiskja. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida suunas kuni Uurali mägedeni. Ta on poolurulise ja öise eluviisiga kiskja. Tuhkur eelistab elada metsaservade ja külavaheteede läheduses, jõeluhtadel, järvede ja soode kallastel, jäärakutes, põõsapuhmastikes ja inimasunduste läheduses.
Tõhk pesitseb pea kõikjal, meeliskohaks on jäneseurud, kaljusel nõlval või siis puujuurte all urus. Teda võib leida nii metsadest, mägedest, mere äärtest kui ka küladest. Jahti peab peamiselt öösel, jahib väiksemaid saakloomi, peamiselt hiired ja rotid, aga ka linnupesadest väikesed pojad ning munad; jänesed, kahepaiksed, konnad, roomajad, aga maiustab ka mesilaste ning meega. Tapetud saaklooma veab urgu, kus sööb. Veekogude ääres elavad tuhkrud püüavad kalu või nende rappeid, mis kaluritest maha jäävad.
Tõhud on oma natuurilt väiksemad kui kodustatud tuhkrud. Emased kaaluvad kuni 700 g ja isasloomad kuni 1,7 kg. Nende eluiga arvatakse olevat ideaalsete tingimuste korral kuni 5 aastat.
Valgetuhkur ehk kodutuhkur ehk frett
Kodutuhkur ladinakeelse nimetusega (Mustela putorius furo). Tema keskmiseks elueaks on 5-10 aastat, aga esineb harva ka vanemaid, kuni 15 aastaseid isendeid. Emasloomad kaaluvad 700-1000 g, isasloomad 1,4-2,5 kg, aga on ka suuremaid isendeid. Palju suuremaid isendeid ei ole jällegi hea aretuses kasutada, seevastu lemmikuks sobivad ideaalselt, aga kõik oleneb konkreetsest loomast ja vajadusest. Sama kehtib ka väiksemate isenditega. Isased on oma lihasmassilt ning luustikult massiivsemad kui õrnad ning nõtked emasloomad.
Kodutuhkrud on lühinägelikud, seevastu hea haistmise ja tugeva saagiinstinktiga isendid. Oma loomult on nad aktiivsed, järjekindlad, mõtlevad (tahavad palju ajugümnastikat saada, et lollusi ei teeks), aeglase arusaamisega (olenevalt isendist, mõni on vägagi taiplik), mänguhimulised, sõbralikud ja seltsivad loomad.
Sõna „tuhkur” saab paljudes euroopa keeltes tõlkida kahe sõnaga: näiteks inglise keeles – polecat ja ferret. Sõnaga „polecat” nimetatakse metstuhkruid, sõnaga „ferret” aga kodustatud tuhkruid. Ferret aga muudeti vene keeles sõnadeks „fretka”, „fredka” või „ferretka”, mis on lihtsalt laenatud sõnad ja sõnaühendi „kodustatud tuhkur” ka “puurituhkur” sünonüümid.
Kahe erineva nime olemasolu ühe ja sama looma jaoks on mitmetes euroopa keeltes seotud arvatavasti sellega, et nii kodustatud kui ka metstuhkruid peeti erinevateks loomadeks, kuna nad erinesid üksteisest drastiliselt nii välimuse kui ka käitumise poolest. Kõige tõenäolisem on, et ingliskeelne sõna “ferret” ja sellele kõlalt sarnased sõnad teistes keeltes (frettchen -saksa, furet -prantsuse, fret -flaami, furone -itaalia keeles jne) tuletati ladinakeelsest sõnast furonem.
Kaevamine
Pole vahet, millise tuhkruga parasjagu tegemist on, aga nad on kärplaste seas ühed parimad kaevajad. Uru kaevamisel on neil abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud kaevamiseks kohandatud küünistega. Neile lihtsalt meeldib kaevata ja selleks ei pea neil olema põhjust.
