Paaritushooaeg läheneb
Meilt on tihti küsitud, kas meie tuhkrupiigad on juba indlema hakanud ja nüüd saame öelda, et ka meil on viimaks kätte jõudnud see aeg, mil kätte on jõudnud see kaua oodatud aeg ja see on märguanne sellest, et paaritushooaeg on varsti käes. Ilmselt lähima kahe nädala jooksul saavad esimesed tuhkrud meil juba ka paaritatud.
Tegelikult esimesed indlemismärgid olid Käpikul juba jaanuari alguses, aga kuna ta on meil selline hästi eriline tuhkur, kes suudab ja paneb oma indlemisele teatud ajal ise piduri peale, siis ei olnud meil põhjust ka seekord “pettuda”. Ta on veel sellise oskusega, et pakib enda indlemise ka ise kokku, kui leiab, et midagi ei toimu ja keegi tema vastu huvi ei tunne, mis on suhteliselt haruldane nähtus ja seda võimet esineb rohkem mets- kui kodutuhkrutel. Nimelt jaanuari alguses alustas Käpik vaikselt oma indlemisega ja tegi “eelkergituse” ära – hernesuuruseks ja peale seda tõmbas piduri peale. Edasi oli kõik normaalne, tutt lihtsalt seisis sellises faasis ja Käpik tegeles oma asjadega edasi nagu tavaliselt. Iga päev aga käis ta kõigi teiste, meie tuhkrute, sabaalused üle ja uudistas, kaugel teised oma indlemisega on – kaua ta veel pidurit peal hoidma peab. No ja jaanuari lõpus alustas vaikselt ka Gaia oma indlemisega, Käpik hoidis ikka veel pidurit peal, sest ta tundis suuremat huvi Smuksi vastu, kas ja millal tema indlema hakkab, sest kummalisel kombel peavad teised teda alfaemaseks. Ühel hommikul oli näha, et Smuks on ka indlemise endale plaani võtnud niipea kui Käpik selle tuvastas, tõmbas ta oma piduri maha ja lasi oma tuti täiel rinnal huugama – tal oleks justkui kuhugi väga kiire hakanud. Üks on selge, kohe, kohe on Käpik valmis ka paaritamiseks ja talle järgneb võimsalt Gaia. Nüüd olen valiku ees, kas paaritada Käpik ja Gaia samal ajal või jätta neile väikene vahe sisse. Mulle endale üldiselt meeldib see variant rohkem, kui kõik enamvähem korraga poegivad – on üks asjatamine, kasimine, õpetamine, potitamine, sotsisialiseerimine, teineteisega harjutamine, et kõik koos ka üksteisega mängiksid ning ka mammadel on nii veidi kergem.
Mis aga puudutab Smuksi, siis tal on indlemisplaanid täiesti olemas, aga ta pole ilmselt selles veel ise päris kindel, või ootab Artemist järgi, sest ta on meil kodusest pundist veel ainus, kes polnud kuni tänaseini mingeid indlemise märke üles näidanud. Isegi Freya on indlemisega algust teinud ja tuli meile eile külla, et Artemisega mängida, sest nii Gaia, Käpik kui ka Smuks ju enamuse ajast muud ei teegi, kui põõnavad – indlemisega seotud tavapärane nähtus. Ja tänu sellele kambaga magamisele, on Artemisel mõnikord igav ning seetõttu leidis ta endale eile köögis, tema jaoks väga rahuldustpakkuva ja huvitava tegevuse, mida meie ei kuulnud ega näinud – vat nii vaikselt suudavad nad tegutseda. Nimelt otsustas ta veidi köögis kappide peal turnida ja sealt haaras endale hambusse jahukoti ning viis selle nii vaikselt alla, et me isegi ei kuulnud seda….
No seal ta siis möllas, puistas ca kilo jahu mööda kööki laiali, vahepeal käis kassi veekausis, siis jahu sees, jälle vee sees ja jahu sees, hullas ikka korralikult ja siis veel kord vee seest läbi ja kassi liivakasti hullama. Lõpuks, kui ma kööki läksin, pidin šoki saama, sest seda pilti ma tõesti ei oodanud. Egas midagi, tuli kööki koristama hakata. 😀 Artemisel endal olid “klimbid” silmade, kurgu ja käppade all ja lisaks koon kassiliivia klompe täis. Selleks, et plika puhtaks saada, tuli teda veidi voolava vee all pesta. Õnneks polnud palju vaja, veidi vett ja silumist ning puhtaks ta jälle sai. Oleks teda tegelikult tahtnud kohe vahetult peale jahu sees möllamist näha, ilmselt oli ülepeakaela jahuga koos.
Nüüd ei ole muud enam teha, kui reisiplaanid paika panna ning tuhkrutega paaritamas ära käia. Sel aastal saame tuhkrutega päris mitmel korral reisida ja esimene kaugem ots tuleb teha 3000 km kaugusele, kuhu läheme paaritama Käpikut. Paraku Käpiku paaritusplaani meil veel kodulehel üleval pole ja seda tegelikult väga lihtsal põhjusel – isase valin välja koha peal, kellega teda paaritada. Pere, kuhu Käpikut paaritama läheme, omab mitmeid väga ilusaid, just meile sobiva tüübi ja iseloomuga isaseid ning meil lubati kohale jõudes, sobiv paariline sealsete isaste hulgast, ise välja valida. Kusjuures mulle väga meeldib selle pere tuhkrute kasvatusmeetodid, mis langevad just suurel hulgal kokku meie meetoditega. See on suur au, et mulle seda võimalust pakuti ning minu aretustööd hinnatakse niivõrd, et lubatakse ise olemasolevate isaste seast sobiv valik teha – reeglina seda ei lubata. Kui paaritus tehtud, teen ka isasest pildid ja eks siis panen siia ka täpsema info üles ja põhjendan pikemalt oma valikut. Nüüd ei ole enam muud, kui oodata õiget aega, et see esimene pikk reis ette võtta.
Nagu tead, siis võid elus plaane teha, aga alati ei lähe nii nagu tahad. Elu teeb elu oma keerdkäigud ja korrektuurid ja just seetõttu tuleb meie seni välja kuulutatud paaritusplaanidesse ka mõned pisikesed muudatused. Millised täpsemalt, selgub juba mõne aja pärast, kui ka endal pilt päris selge on ja siis kirjutan neist ka lähemalt. Seni aga, kui leiad, et soovid just kutsikat mõne meie tuhkru käest, siis anna sellest meile julgelt teada ning paneme sind ootelisti. Kui sul on tekkinud veel küsimusi, siis võta julgesti ühendust ja vastan meeleldi sinu küsimustele.
