Paar päeva näituseni
Pole vahepeal saanud mahti kirjutada, aga nüüd siis likvideerin selle vajakajäämise.
Mis uut? Mis seal ikka, ootame huviga näitust ja mida päev edasi, seda rohkem hakkavad mul liblikad kõhus ringi lendama ja kui nii edasi läheb, siis ilmselt ma mitte ei sõida, vaid lendan Tallinnasse näitusele.
Kui esialgselt oli näitusele plaanitud viia ja kirja pandud Smokey ning Gaia, siis tänaseks on toimunud selles vallas väikesed muudatused. Nimelt eelnine nädal sai selgeks, et Gaiat pole hetkel küll mõtet kohtunikele näidata, piiga nimelt otsustas, et tema selleks talveks endale talvekasukat selga ei kasvata ja lippab mõnuga oma nn kombinees (suvekasukas) ringi. Seevastu on aga Käpikul kena talvekasukas seljas, saigi see väike vangerdus tehtud. Käpikul on karv küll hästi lühike, ta meil neist kolmest piigast muidu ka kõige lühema karvkattega. Seega Gaia asemel osaleb näitusel Käpik.
Küll tulevad kõik kolm piigat minuga näitusele kaasa, sest ega ma siis Gaiat üksi koju jäta, kui teised seigelda saavad. Kui juba, siis juba ja kogu kambaga. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Ikkagi meie esimene ühine näitus. Kuidas läheb, ei oska isegi mitte loota ega unistada. Loodan parimat nagu alati, aga eks elu näitab, mis tegelikkus toob.
Näitust ootan huviga, sest seal on kokku tulnud sama mõttelaadiga inimesed, kes kõik kergemal või raskemal kujul “põevad sama haigust” – tuhkruhullus. Muide, suure saladuskatte all võin öelda, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku haigusega, kui oled pisiku saanud, siis haigus kipub aastatega, mõnel raskemal juhul nagu minul, lausa kuudega süvenema ja ühest tuhkrust ei piisa, tuleb teine, kolmas ja… Tuhkrukasvatajate seas on inimesi, kellel on kodus lausa 10 tuhkrut…, seega mul on veel päris pikk tee minna. Samas sinnani on jõutud aastatega.
Kui plaanid ka näitusele tulla, kogu seda tralli vaatama, siis oled vägagi oodatud. Näitus toimub juba sellel laupäeval 23. jaanuaril Tallinnas Põhja-Tallinna Noortekeskuses, aadressil Kopli 98. Näitus avatakse külastajatele kell 10:00, siis algab loomade hindamine. Kohtunikuks on ungarlanna Krisztina Ferenc ning näitusel peaks omavahel matti võtma 60 tuhkrut, mis on näituse limiit – olgem ausad, kohtunik on ikkagi inimene!
Mis siis veel uudist?
Õues ei armasta piigad siiani väga olla. Kui kuulevad, et toas rihmadega kolistatakse, siis poetakse ruttu peitu… Peaasi, et keegi neid jälle õue ei viiks. No, kui siis suure vaevaga nad kenasti traksitatud saan ja lapsed nendega välja rändavad, ei meeldi neile kohe mitte üks raas lumi. Parema meelega ollakse õues olles kas kapuutsis või põues peidus või siis kotis nagu näha alloleval fotol, kus küll veidi nähtaval on ainult Smuks ja Käpik, Gaia on end täiesti ära peitnud.
Kui vahepeal olin kindel, et nii Käpik kui Gaia saavad jaanuaris ära paaritatud, sest neil näitas tutt detsembris jooksuka algust, mis aga suurte külmade tulekul maha rahunes ning piigad oma kergelt punetavad ning paisuvad tutid kiiresti maha jahutasid ning “ära kaotasid”. Tänaseks päevaks on piigad uuesti aru saanud, et ilmselt on ikka kevad tulemas ning jooksuka algusmärgid on taas päevakorral. Kui külmade tulekuga rahustati tutid maha, siis märgistamine jäi alles, nüüdseks on see veel rohkem intensiivistunud ning aegajalt otsustab Smuks kohe kõvasti haisutada – ilma igasuguse põhjuseta, samas tema ise jooksuka märke veel üles ei näita.
Näitusel loodan kohtuda kõigi kolme piiga kavaleridega ja siis katsun neist ka mõned pildid teha. Nagu näha, siis Gaiale plaanitud paaritust ei ole me veel välja hõiganud. Põhjus ongi üsna lihtne, nimelt ei ole meil Gaia partnerist veel mingit fotot, loodan selle vea ka näitusel parandada. Aga ma ei ole veel päris kindel, et peig kohal on, pidi tulema, aga kas jõuab, oli veel lahtine. Seega, pöidlad pihku ja loodame parimat.
Järgmine sissekanne pärast näitust ning loodetavasti rohkete fotodega ning suurepäraste uudistega.
