Tartu tuhkrud said kokku
Eile, 5. detsembril 2015, said mõned Tartu tuhkrukasvatajad Toomemäe varemetes kokku ja lasid oma tuhkrutel ühiselt mõnusalt mürada ning kaevata. Pean tunnistama, et tuhkrud tundsid end äärmiselt mõnusalt ja vabalt, ka meie omad, kellele oli selline kokkusaamine üldse esmakordne. Siinkohal ma pikalt ei räägi ja lasen piltidel enda eest ise rääkida. Küll ma ei lugenud kokku, palju neid inimesi ja tuhkruid seal lõppkokkuvõttes kohal oli, aga mingil hetkel lugesin kokku vähemalt 11 tuhkrut.
Kolm albiinot omavahel mõõtu võtmas, neljas tuias parasjagu kuskil mujal teiste tuhkrute seltsis.
See ühiselt kaevatud auk, oli kõigi tuhkrute lemmik, kuhu kõik ikka sisse tahtsid ronida. Parasjagu on augus Gaia, paremal Smuks ning keskel šampanja karva poiss Virsik.
Kõige pisem tuhkrupreili, kel vanust juba viis aastat. Tema kaaluks teadis perenaine öleda ca 500 g. Ta nägi teiste kõrval välja justkui mõne kuune, seda tänu oma imepisikesele kasvule. Ääretult armas tegelane. Oma transportkastist käis ta ainult korra väljas.
Nagu näha, siis tuhkrud ei ole ainult naiste pärusmaa…
Ka meie pisike, 7aastane piiga, oli tuhkrutega platsis.
Kui Käpik ja Smuks ära väsisid, siis ronisid nad vanema piiga kapuutsi sisse puhkama.
Käpik nautimas sooja ja mugavat kapuutsi.
Üks noor šampanjakarva poiss, Virsik, oli ka kohal.
Ets pärast kaevetöid, no on ikka ilus tuhkrupoiss. Üldse ei imesta, miks ta alati näitustel võidab.
Oli vahva näha ka teisi tuhkrukasvatajaid ja et neid Tartus nii palju on, polnud õrna aimugi. Vast järgmisel korral on kohal rohkem inimesi ja tuhkruid. Sellistel ühistel kooskäimistel tasub alati kohal olla. Alati saad midagi uut teada.
