Tuhkur ja marutaud
Kuidas on omavahel seotud tuhkur ja marutaud? Kas Eestis tuleb tuhkur marutaudi vastu vaktsineerida, kuigi Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks?
Kuigi Eesti Vabariik on kuulutatud alates 3. aprillist 2013 ametlikult marutaudivabaks riigiks, ei tähenda see seda, et võid oma lemmikloomad vaktsineerimata jätta. Küll on vaktsineerimiste tähtaegu pikenenud teatud loomaliikidel kuni 24 kuuni, aga seda ainult Eesti riigi piires. Kui tahad oma looma(de)ga liikuda väljaspoole Eestit, tuleb marutaudi vastu vaktsineerida endiselt kord aastas või vastavalt selle riigi seadustele, kui nõue on tihedam, kuhu oma loomaga minna soovid. Lisaks peab tuhkur olema vaktsineeritud ka koerte katku vastu.
Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loomad kui ka inimesed. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus enam ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.
Kes nakatub?
Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimesed ja nahkhiired ning paljudes riikides on just nemad haiguse peamiseks levitajaks teistele kodu-, metsloomadele ning mõnikord ka inimestele. Linnud, kalad ja roomajad ei ole sellele haigusele vastuvõtlikud. Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. Koduloomadest esineb haigust kõige enam koertel, kassidel ning veistel, kuid haigestuda võivad ka lambad, hobused, kitsed ja ega teisedki koduloomad kaitstud pole.
Haigustunnused
Kui viirus on näiteks läbi hammustuse tunginud organismi, levib see närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on:
- tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks)
- metsloomadel inimpelguse kadumine
- suurenenud süljevoolus
- neelamisraskused
- rännumaania
- suurenenud heli- ja valgustundlikkus
- vaaruv kõnnak
- surmaeelne halvatus
Ka nakatunud metsloomal avaldub haigus reeglina selles, et loom käitub ebaharilikult. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi uitama päevasel ajal, olles seejuures minetanud igasuguse inimpelguse. Haigestunud loomad tulevad kartmatult koduhoovidele ning ründavad koduloomi või inimesi. Juhul, kui kahtlustad et mõnel loomal võib olla marutaud, tuleb sellest koheselt teavitada loomaarsti või piirkondlikku veterinaarkeskust.
Kui loom on nakatunud
Puremisjuhtumi puhul tuleb kohale kutsuda volitatud loomaarst või teavitada piirkondlikku veterinaarkeskust. Juhul, kui sulle kuuluv loom on nõuetekohaselt vaktsineeritud, siis vaktsineeritakse ta esimesel võimalusel uuesti ning jäetakse isoleerituks ja järelevalve alla kuni 45 päevaks. Kui tegu on vaktsineerimata loomaga, on soovitav loom magama panna või pooleks aastaks isoleerida, selle otsustab veterinaarkeskus, reeglina omanikul siin suurt sõnaõigust pole.
Mida teha, kui oled marutaudikahtlusega looma käest hammustada saanud?
Kui sind pureb marutaudikahtlusega loom, siis tuleb haav koheselt rohke vee ning sebiga pesta, katta sidemega ning pöörduda võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole. Arstiabi koos vajalike vaktsineerimistega on loomahammustuse puhul Eestis tasuta. Marutaudikahtlusega loomast tuleb teatada kas veterinaararsti või piirkondlikku veterinaarkeskust.
Marutaudi leviku tõkestamine
Ennetamaks marutaudi levikut oma lemmikutel, tuleb vaktsineerida kõik kodus olevad lemmikloomad nagu koer, kass, tuhkrud jt. Esmakordselt tuleb koeri, kasse ja tuhkruid vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi tuleb looma vaktsineerida vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Kui koerte katku esmase vaktsineerimise teeb ära kasvataja, siis marutaudi vastu vaktsineerimine jääb täies ulatuses uue omaniku kanda ja vastutada. Eestis tehakse kord aastas piirkondliku loomaarsti poolt kõikidele lemmikloomadele tasuta marutaudi vaktsineerimist, aga selle kohta jagatakse infot piirkondlikes lehtedes või infolehtedel. Muul ajal vaktsineeritakse lemmikuid loomakliinikus ning siis on see tasuline.
Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda. Takistamaks haiguse riiki sisse toomist nakatunud lemmikloomaga on kehtestatud teatud nõuded (eelkõige looma identifitseerimisele ning marutaudi vastasele vaktsineerimisele) lemmikloomade liikumisele eri riikide vahel.
Selleks, et marutaud koos metsloomade liikumisega riiki ei tungiks, vaktsineeritakse Eestis ka metsloomi marutaudi vastu, külvates eelkõige rebastele-kährikutele suupäraseid vaktsiinipalasid riigipiiriga külgnevatel aladel. Metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine toimub 20-50 km laiusel maa-alal.
Riiklik metsloomade vaktsineerimine
Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiin. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt asustatud alade ega veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav maapinna nähtavus.
Külvamist viiakse läbi kaks korda aastas; kevadel mais-juunis ning sügisel septembris–oktoobris.
- Vaktsiinsööda leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta!
- Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad vms, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid!
- Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole!
- Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!
Ennetamine
- Kontrolli koostöös oma loomaarstiga, kas sinu loomal on kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine! Kõik koerad ja kassid, (ka nö tubased) peavad olema regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, marutaudi vastu vaktsineeritud, tuhkrud tuleb vaktsineerida kord aastas. Ligikaudu 90% juhtudest, mil inimene on marutaudi nakatunud ja selle tagajärjel surnud, on nakkus saadud marutaudihaige koera puremise tagajärjel.
- Ära lase oma loomi hulkuma! Kasside ja koerte pidamisel tuleb kinni pidada kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetest. Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. Hulkuvatest kassidest ja koertest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, kes peab korraldama omanikuta koduloomade püüdmise.
- Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
- Ära püüa metsloomadega luua kontakti, jälgi neid eemalt!
- Ära jäta hoovile loomatoitu või prügi, see võib ligi meelitada metsloomi!
- Juhul, kui näed ebatavaliselt käituvat metslooma või omanikuta kodulooma, teavita sellest kohalikku volitatud veterinaararsti!
